29. septembril tähistatav maailma südamepäev juhib tähelepanu südametervise hoidmisele. Südame-veresoonkonnahaigused on väga suureks probleemiks ka Eestis, kus need on jätkuvalt peamiseks surmapõhjuseks, nõudes ainuüksi möödunud aastal enam kui 7000 eestimaalase elu. Sellest, mis südametervist mõjutab ja mis on sellega seotud olulisemad tervisenäitajad, saad lugeda allpool.
Millega süda rinda pistab?
Selleks, et osata enda südant hoida ja märgata ohumärke aegsasti, peaksime teadma, mis üldse on südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise peamised mõjutajad.
- Elustiil ja keskkond – suitsetamine, ebatervislik toitumine, vähene liikumine, õhureostus;
- Biokeemilised ja füsioloogilised tegurid, nagu ülekaalulisus, kõrge veresuhkru tase ja vererõhk, kõrge üldkolesterooli tase ja madal HDL-kolesterooli tase, kõrge triglütseriidide tase, suurenenud trombogeensus ja tõusnud kroonilise põletiku näitajad;
- Individuaalsetest teguritest näiteks vanus, geneetika, südame-veresoonkonnahaigused enda või pere terviseloos;
- Toitumine, mis mõjutab otseselt eelmise kolme grupi kombinatsioonis kujunevat riskiprofiili: lisaks vererõhule, veresuhkru tasakaalule ja kolesteroolinäitajatele ka põletikulisi protsesse, veresoonte tervist, maksafunktsiooni, ainevahetuse toimimist jne.
Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation) hinnangul on aga vähemalt 80% enneaegsest suremusest südame-veresoonkonna haigustesse välditav. Selleks peab hoiduma tubakast, olema füüsiliselt aktiivne, toituma tervislikult ja „teadma oma numbreid“. Millised aga on need „numbrid“, mida igaüks enda kohta teadma peaks ja kuidas neid teada saada?
Tea “oma numbreid”
Arstiteaduses on südame-veresoonkonna, aga ka diabeediriski hindamiseks toodud välja kogum riskifaktoreid, Kui inimesel avalduvad vähemalt kolm neist riskifaktoreist, nimetatakse seda metaboolseks sündroomiks. Viimase puhul tõuseb tõenäosus haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse 2-3 korda ning ligikaudu 7 korda suureneb risk haigestuda diabeeti. Seega kujutab metaboolne sündroom otsest ohtu inimese tervisele ja vajab aegsat tähelepanu. Seda isegi juhul, kui inimesel (veel) mingeid kaebusi ei ole. Millised on aga siis need kriitilised näitajad?
- vööümbermõõt: meestel suurem kui 94/102 cm, naistel enam kui 80/88 cm (erinevus tuleneb erinevates allikates antud piirmääradest);
- vererõhk: 130/85 mmHg või kõrgem (või diagnoositud kõrgvererõhutõbi);
- veresuhkrunäit (paastuglükoos): 5,6 mmol/l või enam (või diagnoositud 2. tüübi diabeet);
- triglütseriidide tase veres: 1,7 mmol/l või enam;
- HDL-kolesterooli sisaldus veres: meestel vähem kui 1 mmol/l, naistel vähem kui 1,3 mmol/l.
Kui vööümbermõõduga on asi lihtne ja tõde selgub koduse mõõdulindi abil, siis vererõhu mõõtmise ja vereanalüüsiga saab aidata perearst või -õde. See on vaev, mida tasub ette võtta, sest metaboolse sündroomi diagnoos ei tähenda, et seisund on pöördumatu. Küll aga on see märk ohust tervisele ja sellest, et samme endale tervise ja eluaastate kinkimiseks tuleb hakata tegema kohe.
Väga oluline on mõista, et sündroom lihtsalt ei ennusta tervisemuresid, vaid on nende põhjuseks. Astudes samme nende üksikute tervisenäitajate parandamiseks, ennetad kahju, mida nende tasakaalutus tervisele põhjustaks. Need sammud võivad nõuda muudatusi elustiilis, ka toitumises, võimalik, et ka ravi (nt vererõhu või kolesterooli alandamise toetamiseks). Kõige tähtsam aga on kinkida endale tervelt elatud aastaid, nii et märka, pean nõu arstiga ja vajadusel otsi endale nõu ja tuge tervisliku elustiili kujundamiseks.
Lühikesed näpunäited südametervist toetavaks toitumiseks leiad siit. Kui tunned, et tahaksid personaalset nõus ja tuge, kirjuta julgelt noustamine@toidugatasakaalu.ee.
