Minult on sageli küsitud, kerge ettevaatlikkusega hääles, et mis see toitumisnõustamine ikkagi on. Kui selgub, et mul on ka toitumisterapeudi ettevalmistus, näib lugu eriti segane (ja ma ei välista, et nii mõnegi küsija vaimusilmas tekib mu käte vahele aurav katel maarohukeedusega, kristallkuulike või avokaadopendel). Niisiis kirjutan veidi lähemalt, kes üldse on toitumisnõustaja ja -terapeut ning kuidas ära tunda „päris“ nõustaja või terapeut.
Toitumisnõustaja ja toitumisterapeut – kes nad on?
Üldiselt öeldes on toitumisnõustamise ja -teraapia eesmärk aidata inimestel süüa nii, et nad tunneksid end hästi ja oleksid ning püsiksid terved. Muidugi on palju inimesi, kes ütlevad, et nad juba tunnevadki end hästi süües nii nagu nad söövad. Ja see on suurepärane! Eriti, kui see tunne on püsiv ja inimene naudib mõnusat enesetunnet ka aastate pärast. Paraku peab ilmselt enamik meist möönma, et asjad ei pruugi olla nii ilusad – kellel kõigub või kosub kaal, keda kimbutab väsimus, keda seedevaevused, keda isud ja söömasööstud, kelle verenäitude peale on arst pead vangutanud, kes pistab rinda haiguse või muu seisundiga, mis koguni nõuab piiranguid toidulaual…
Toitumisnõustaja ja -terapeudi ülesanne ongi analüüsida inimese toitumist, leida üles murekohad ning anda nõu, kuidas teha nii, et keha saaks toidust kõike, mida vaja ja kuidas hoida end tervena elamise kursil ka pikas perspektiivis. Nii on tõsiasi, et tänapäeva nn elustiilihaigusi, sealhulgas südame-veresoonkonnahaigusi ja 2. tüübi diabeeti, aga ka seedeprobleeme jm, saab toitumise abil sageli ennetada või leevendada.
Just haiguste juurest läheb aga ka piir toitumisnõustaja ja toitumisterapeudi pädevuse vahel:
- toitumisnõustaja võib iseseisvalt anda toitumissoovitusi tervise hoidmiseks ja haiguste ennetamiseks t e r v e l e inimesele, kuid ei tohi iseseisvalt anda haiguspuhuseid toitumissoovitusi ega määrata piirangutega dieete;
- toitumisterapeudi väljaõpe on aga eelduseks, kui inimene pistab juba rinda mõne tervisemurega – toitumisteraapia aitab haigusi ennetada, vältida nende süvenemist ja toetada ravi, et parimal moel hoida inimese tervist ja head enesetunnet.
Väga oluline on aga seejuures teada, et toitumisnõustaja ega -terapeut ei diagnoosi haigusi ega ravi klienti ning tervisemurede korral tuleb kindlasti pöörduda arsti poole. Lisaks tuleb mõista, et kuigi toitumisterapeutidel on süvendatud teadmised toidu ja toitumise mõjust tervisele, sealhulgas haiguste tekkele ja olemasolevate haiguste kulule, võivad keerulisemate haigusseisunditega tegeleda siiski vaid vastava jätkuväljaõppe saanud terapeudid.
Kuna nii toitumisnõustamise kui ka -teraapia puhul ei ole mängus midagi enamat ega vähemat kui inimese tervis, on väga oluline, et abi otsija tõesti saaks tõenduspõhist nõu ja soovitusi. Kuidas aga teada, millist nõu kuulda võtta ja millist mitte?
Kuidas ära tunda professionaalset toitumisnõustajat ja -terapeuti?
Kuna toitumisnõustamise ja -teraapia valdkond on Eestis tänini reguleerimata, võib end toitumisnõustajaks või -terapeudiks nimetada pea igaüks ning jagada soovitusi internetiavarustes või teenusena. See on asjaolu, mis tekitab üksjagu nördimust nii pettunud klientides kui ka väljaõppega nõustajates-terapeutides, kelle töö usaldusväärsus nõnda samuti kergelt kahtluse alla satub. Seepärast on oluline teada, et konkreetsemad nõuded nii nõustajaile kui terapeutidele ning nende tööle sätestavad Eestis kehtivad kutsestandardid ja eetikakoodeks.
Tooksin välja kolm märksõna, mida nõustaja või terapeudi valikul tähele panna:
- Erialase väljaõppe olemasolu. Kutsestandardi kohaselt on toitumisnõustaja vähemalt keskharidusega ja toitumisterapeut kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud erialase täiendkoolituse ning omandanud ka vajaliku praktilise kogemuse. Enamasti on toitumisterapeudid läbinud seejuures nii toitumisnõustamise kui ka toitumisteraapia väljaõppe, mille õppemaht kokku on enam kui 1000 tundi. Eestis pakuvad erialast väljaõpet Tervisekool ja Rahvatervise Akadeemia.
- Soovituste tõenduspõhisus. Professionaalne toitumisnõustaja ja -terapeut tuginevad enda töös tõenduspõhistele teadmistele toitumisest, Eestis kehtivatele toitumis- ja liikumissoovitustele ning toitumist puudutavatele ravi- ja tegevusjuhistele. Nii ühes kui teises töös on olulisel kohal pidev erialane enesetäiendamine ja kursisolek uuemate tõenduspõhiste teadusuuringutega.
- Ametieetika ja andmekaitse. Nii professionaalne nõustaja kui terapeut juhinduvad töös Eesti toitumisnõustaja ja toitumisterapeudi eetikakoodeksist ning järgivad isikuandmete kaitsega seotud nõudeid.
Seega, kui soovid veenduda, kas toitumisnõustaja või -terapeut saab pakkuda kvaliteetset tuge, võid uurida tema erialase väljaõppe, täiendkoolituste ning kogemuste kohta, samuti millistele nõustamise või teraapiavaldkondadele ta spetsialiseerub ja kas tal on pädevus anda nõu küsimuses, mille osas abi otsid. Professionaalne nõustaja ja terapeut oskavad selgitada, millistele dokumentidele nad töö tegemisel ja soovituste andmisel tuginevad ning mil moel kannavad nad töö käigus hoolt kliendi isikuandmete eest.
Ohumärgiks nõustaja või terapeudi puhul on erinevate äärmuste propageerimine või ka see, kui endal väidetakse olevat pädevus kõikvõimalike terviseseisundite puhul ja kõikvõimalikes küsimustes nõu andmiseks. Vastutustundlik professionaal teab ja hindab enda teadmisi ja pädevust adekvaatselt ning annab kindlasti märku, kui mõni seisund eeldab spetsiaalse jätkuõppega terapeudi või mõne muu valdkonna spetsialisti tuge. Samuti ei astu professionaalne terapeut arsti kingadesse, vaid soovitab tervisemurede korral nii diagnoosi kui ravi saamiseks pöörduda arsti poole.
Lisaks võib kiigata Eestis tegutsevate toitumisnõustajate ja -terapeutide erialaorganisatsioonide – Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse ja Eesti Toitumisterapeutide Assotsiatsiooni veebilehti, kust on samuti võimalik leida teavet Eestis tegutsevate nõustajate ja terapeutide ning nende tegevusvaldkonna kohta.
