Vett ei asenda miski. Kuigi veejoomine ei anna grammigi (loe: kilokaloritki) energiat, on see eluks hädavajalik. Me koosneme suures osas veest ning vajame seda pea kõigiks protsessideks kehas, alates toitainete ja hapniku transportimisest kuni organismi kaitse, energia tootmise ja ainevahetuse toimimiseni. Väga lühidalt öeldes on keha piisav veevaru hea enesetunde tingimus. 😊
Seda, kui palju me vett vajame, mõjutavad erinevad tegurid. Nii soosivad suuremat veekaotust näiteks kuum ilm, tugev trenn või saunalava, kuid seda võivad mõjutada ka vanus, terviseseisund, rasedus ja imetamine, soola tarbimine ja muud isiklikud eripärad. Tundub ju üsna loomulik, et veevajadus on suurem suvisel matkal kui tubasel talvepäeval ja paljudele on tuttav ka tunne, et soolase toidu söömine paneb hiljem tublisti vett jooma. Erisustele vaatamata loetakse aga täiskasvanud inimese veevajaduseks 28-35 ml vett kehamassi kilogrammi kohta. Seega vajab näiteks umbes 70 kilo kaaluv inimene ligikaudu 2,2 liitrit vett ööpäevas. Suurema kehamassi puhul on suurem ka veevajadus.
Mitu klaasitäit see siis nüüd teeb?
Organismi veevajadus ei võrdu aga joodava vee kogusega. Arvestatava osa vajalikust veest, ligikaudu 1,5 liitrit, saame toidu ja ainevahetuse toel. Lisanduvalt vajame joogina vaid puuduoleva osa – siinse näite puhul tähendab see, et 70-kilone inimene peaks jooma lisaks ligikaudu 700 ml ehk 3-4 klaasitäit vett. Muidugi tuleb märgata, et toidust saadava vee hulka mõjutab nii toidu kogus kui ka see, mis on toidulaual – puu- ja köögiviljad, supid, smuutid ja muud vett enam sisaldavad toidud pakuvad seda ka enam. Ja nagu eespool kirjas, mõjutavad veevajadust paljud muudki tegurid.
Kas teadsid, et vesi moodustab umbes kaks kolmandikku inimese kehamassist? Vee osakaal organismis kahaneb elu jooksul, olles suurim imikutel ja madalaim eakatel.
Kui janu nagu ei oleks…
On inimesi, kes tajuvad keha veevajadust tõesti hästi, nad joovad vett regulaarselt, meeleldi ja enamasti ka piisavalt. Paljudel aga annab janu endast märku alles siis, mil veepuudus on juba tõsine ja keha hüüab appi, olgu siis väsimuse, peavalu või näljatundena. Kui oled üks neist, siis püüa teadlikult anda kehale vajalikku tuge ja loo kindel veejoomise rutiin. Alusta näiteks ühe klaasitäie veega hommikul pärast ärkamist ning paiguta järgmised 2-3 klaasitäit ühtlaste vahedega päeva ja õhtu peale. See võib esialgu näida või isegi tunduda keerukas, isegi vastumeelne, kuid suure tõenäosusega märkad peagi muutust enesetundes ja tajud harjumuse tekkides, et keha hakkab soovist vee järele ise üha selgemalt märku andma.
Kas vett saab juua ka liiga palju? Jah, iseenesest on võimalik juua vett nii palju, et organism sellega toime ei tule. Need on aga siiski erandlikud juhtumid, mil vett juuakse lühikese aja jooksul väga suurtes kogustes. Peamiseks väljakutseks ja mureks tänase kiire elutempo juures on vee liiga vähene joomine ning seda mõistlikkuse piires tarbides on endale veega raske liiga teha.
