Sageli antakse endale just aasta alguses lubadusi teha algust mõne uue ja enamasti kasuliku harjumusega, nagu regulaarsem trenniskäimine, vähesem magusasöömine või midagi muud. Olgu tegu lubadusega aasta algusest või keskpaigast, tuleb sageli möönda, et . . . ei tulnud välja. Täitumata unistus ja pettumus saavutamata tulemustest kuklas kummitamas, läheb elu edasi.
Siinses postituses jagan sinuga mõnd praktilist soovitust, kuidas teha algust uute toitumisharjumuste kujundamisega. Olgu sinu ajendiks soov tunda end paremini, langetada kaalu või leevendada mõnd tervisega seotud muret. Ja nii nagu aasta alguses, sobivad need soovitused ka igasse teise hetke, mil sinu jaoks on kätte jõudnud aeg, mil tunned, et muud moodi enam ei saa või ei taha.
Minu mis ja miks
Alusta mõtisklusest. Sõnasta enda jaoks, mis on see, mis tekitab rahulolematust, halba tunnet, hoiab tagasi või segab – mida tahad muuta. Seejärel mõtle, miks sa seda muutust soovid. Mida see sulle annab? Kuidas muudab see sinu elu paremaks? Neile küsimustele vastates annad sa endale sügavama põhjuse. Kas tahad rohkem energiat, et lastega mängida, vähendada haiguste riski või lihtsalt tunda end oma kehas paremini? Olgu Sinu põhjus milline tahes, see peab olema isiklik ja tähendusrikas. Raskeil hetkil tuletab sinu “miks” sulle meelde, miks see kõik on vaeva väärt.
Raskeid hetki kindlasti tuleb, sest mistahes uusi harjumusi kujundada on alati raske, see nõuab pingutust ja üksjagu aega. Uue harjumuse kujunemiseks kuluvat aega hinnatakse mitte vähem kui 2-4 kuule. Just sügav sisemine motivatsioon on see, mis aitab uusi harjumusi ka tegelikult rakendama hakata, hoida fookust raskematel hetkedel ja neid lõpuks omaks võtta. Edasi on kõik see-eest sootuks lihtsam, sest kord juba harjumuseks kujunenuna on seni pingutust nõudnud sammud saanud loomulikuks osaks sinu igapäevast.
Märka
Kui sa tead, kuhu tahad jõuda ja miks see sulle oluline on, saad asuda järgmise sammu juurde. Unistus silme ees, tuleb nüüd mõelda, milliseid samme selleni jõudmine nõuab – mis konkreetselt on need tegevused, mida pead muutma ja kuidas. Selleks pead sa esmalt teadma, millised on sinu harjumused täna ja neile „otsa vaatama“.
Ma tunnistan, et järgmine soovitus ei kõla kuigi huvitavalt, kuid ma luban, et see on kasulik: pane enda tänane toitumine kirja. Just sellisel kujul nagu see praegu on. See võib esmapilgul näida täiesti asjatu – ma ju tean niigi, mida ma söön! –, kuid tegelikult joonistub kirjapandust välja sootuks rohkem kui me nö käigu pealt märgata oskame.
Ülesmärkimine ei tähenda, et pead toitu kaaluma või hankima endale spetsiaalse äpi või märkmiku. Piisab, kui leiad mõne tühja paberilehe ja pastaka ning võtad kolmel-neljal õhtul või, kui jaksu jätkub, nädala jooksul ette ja meenutad: mis aegadel ma täna sõin-jõin, mida, kui suures koguses, kuidas ma ennast päeva jooksul erinevatel aegadel ja ka pärast eineid tundsin, kas ma tundsin end millalgi väsinult, oli mul isusid või vaevusi. Samuti tasub märgata, milline oli sinu meeleolu, kas magasid hästi või halvasti, kui palju liikusid. Iseenda jaoks kirjapanduna lood sel moel väärt põhja, mis aitab sul näha selgemat pilti enda söömistest, seoseid enesetunde ja söömise vahel, ka kitsaskohti.
Sa võid märgata, et jätad aeg-ajalt toidukordi vahele või, vastupidi, näksid tegelikult pidevalt (jah, kohvijoomine käib ka selle alla 😊). Sa võid märgata näiteks unisust, energiataseme langusi või isusid ning vaadata, kas neid esineb kindlatel aegadel ja/või seoses mõne teise elemendiga igapäevas (näiteks suurem isu pärast magamata ööd või pärastlõunane unisus pärast suuremat lõunaeinet). Võid märgata, et mõni toiduaine – näiteks suhkur, köögiviljad või kala, jõuab lauale märksa rohkem või vähem kui oleksid enne arvanud. Märkamisi võib olla erinevaid ning need aitavad sul läbi mõelda, mis on need praktilised muudatused, mida peaksid tegema.
Plaan
Alles nüüd saad asuda kavandama konkreetseid samme enda eesmärgi poole liikumiseks. Alusta ühe-kahe konkreetse muudatusega, ei enam, sest nagu öeldud, iga uue harjumuse kujundamine nõuab pingutust. Alustades liiga hoogsalt ja paljudel suundadel korraga, võib juhtuda, et sa lihtsalt väsid ja lööd käega. Liikudes ühelt väiksemalt eesmärgilt järgmisele, on sul aga põhjust endale ikka ja jälle tunnustavalt õlale patsutada ja astuda samm-sammult seatud eesmärgi poole.
Kui sa näiteks märkasid, et sinu toidulaual napib erinevaid köögivilju/puuvilju/marju, võtagi esimeseks eesmärgiks lisada neid menüüsse senisest enam. Kui märkasid, et mõnd toiduainet kohtab sinu menüüs liiga harva (sageli on selleks kala ja kaunviljad), püüa seda teadlikult menüüsse lisada paaril korral nädalas, et tekiks harjumus sellele toidule mõelda ja seda valmistada. Kui sinu mureks on magusaisu või väsimus, vaata, kas on sinu toidukorrad ehk liiga harvad ja kerged või just liiga sagedased ja suured, püüa neid korrastada ja ühtlustada. Kui jood liiga vähe vett, juuruta rutiin juua seda kindlatel aegadel, et päeva lõpuks oleks vajalik kogus joodud. Jne. Jne.
Kui kõhkled…
Kui sa ei ole kindel, millised on tervist toetavad valikud ja rütmid, siis ära pelga otsida lisainfot, kuid tugine usaldusväärsetele allikatele ja ametlikele toitumissoovitustele. Eesti toitumissoovitustele tuginevat teavet leiab Tervise Arengu Instituudi hallatavalt lehelt www.toitumine.ee ja muidugi oled väga oodatud lugema ka postitusi siinselt Toiduga Tasakaalu veebilehelt.
Kui tunned, et tahaksid enda toitumisele lisaks ka spetsialistipilku, loe lähemalt ka kirjaliku ampsuauditi või tervist toetava nõustamise kohta.
Iga tehtud samm viib sind lähemale eesmärgile, et tunda end võimalikult hästi ja tegusalt.
